320. Kooli igapäevane ime

Alljärgneva jutu kirjutas Kiievi 320. Keskkooli riigikaitseõpetuse õpetaja ühest meie vabatahtlikust instruktorist Владислав Лектор, kes nende koolis regulaarselt nii lastele kui pedagoogidele koolitust läbi viib. Kuivõrd selles sisaldusid ka tänusõnad meie Vaba Ukraina pihta, siis tahtsin seda meie lehele linkida. Algselt oli plaanis piirduda vaid viitega, kuid jutt oli nõnda hea, et asi lõppes täismahus tõlkega. Sellele loole pidavat väidetavalt veel järjed tulema.
——————–
320. Kooli igapäevane ime

Meenutan esmaabiinstruktaaži 2015. aasta veebruaris — hindamatud teadmised ja oskused, mis ma tollal armees sain. Minu arvates on oskus päästa ennast ja teisi kuni meedikute saabumine kohustuslik kõigile. Tahtsin väga taasesitada seda koolitust oma tundides (hea, et riigikaitse ainekava võimaldab). Samas, muidugi, lahingmeditsiini instruktori annet pole mulle kahjuks antud, instituudist kuni 2014. aastani töötasin pigem kontoris (sõja alguses läks Dmitri Jakornov rindele — SS). Pöördusin oma lugejate poole: «Aidake tunde läbi viia! Aidake leida koolitajat, kellel oleks mitte vaid meditsiinialased teadmised, vaid ka lahingukogemus!»
Ja et oskaks huvitavalt jutustada.
Ja et oleks hunnik õppematerjale, mille eest muidu peaks pöörast pappi maksma (sest rahaga on mul… khmm).
Ja et sõidaks Kiievi äärelinna, iga neljapäev alates kella 10.30 kuni… ning teeks seda oma kulul (sest rahaga on mul endiselt… khmm).
Ja et… (siinkohal kukkus frustreerunult mossitav alahuul klaviatuurile, ega lasknud kirja panna järgmist tosinat soovi-nõudmist).
Nüüd järjekorras:
Šokk nr. 1. Selline inimene eksisteerib!
Šokk nr. 2. Tema tunnid on veelgi huvitavamad, kui unistada oskasin! Auditooriumisse jookseb kohale kolm korda rohkem inimesi kui mu tundidest peaks osa võtma (muuseas, teised õpetajad pole vastu, käivad isegi teinekord). Peale 4 koolituspäeva olid võlutud mitte ainult vanemate klasside õpilased, vaid ka koolidirektor, tulemusena plaanitakse sisse viia spetsiaalne tund juba õpetajatele endile.
Šokk nr. 3. Ta polegi ingel, vaid päris inimene. Kontrollitud, tiibu tal seljal igatahes ei ole.

Saage tuttavaks: Vladislav Zborovski, hüüdnimega Lektor! Muuseas, täna on tal sünnipäev (nüüd juba eile so. 04.04.), palju õnne! Soovin kõigi unistuste ja lootuste täitumist! Suurepärasele inimesele kõike parimat!

Au talle, lugupidamine ja suur tänu nii minult isiklikult kui 320. Kooli kogu kollektiivilt! Peale selle aga tänu kõigile neile, kes Vladislavi toetanud on, talle vajalikke materjale on saatnud ja saadavad: Natalya Olyanishina, Olena Germash, Sandy Groteloh. Eriline tänu — Suur aitäh! (mis originaaljutus muide selges eesti keeles ) – Eesti ühingule Vaba Ukraina, mis saatis õppemannekeeni ja korraldas Vladislav Lektori TCCC instruktorikoolituse Tartus Kaitseväe Ühendatud õppeasutuses.

Piltidest selgub, millega me tegelesime viimases tunnis, kuid ma kirjutan ka järgnevatest treeningutest, andmaks aimu nende unikaalsusest.